Naise orgasm ilma genitaalse stimulatsioonita, on see päris?

Selleks, et teada saada, kas mu mõttejõuga esile kutsutud kogu keha orgasmse võib pidada “päris” orgasmideks ka teaduslikult, tegin enda peal katse. Tulemused olid piisavalt tähendusrikkad, et neid esitleda International Academy of Sex Research aasta konverentsil Mehhikos. Järgnev on konverentsil esitletud esitus, mis sai suuresti teoks tänu Dr Jim Pfausile, ühele tunnustatuimale eksperdile selles vallas.

Naise orgasm ilma genitaalse stimulatsioonita, on see päris?

Karolin Tsarski1 & James G. Pfaus2

1Essence Feminine, Tallinn, Eesti

2Centro de Investigaciones Cerebrales, Universidad Veracruzana, Xalapa, VER, México

Sissejuhatus

Orgasm on kompleksne, multimodaalne refleks, mis on tüüpiliselt indutseeritud genitaalse stimulatsiooni läbi. Selline stimulatsioon aktiveerib erutavaid neurokeemilisi teid ajus ja seljaajus, mis lõpuks stimuleerib sümpateetilist väljavoolu ja parasümpateetilise seljaaju ahelate pärssimist alumises nimmejuhes. Naistel on võimalik seda saavutada sisemise ja välise kliitori stimulatsiooni läbi, emakakaela eesmise osa (A-punkt), nibude ja teiste erogeensete tsoonide läbi ülitundlikes inimestes. (Pfaus et al., 2016). Kuigi refleks on “alt-üles” genitosensoorse stimulatsiooni tulemus, siis samuti kontrolliib seda “ülevalt-alla” erutuse ja pärssimise töötlemine, mis kontrollib nii parasümpateetilise kui sümpateetilise verevoolu ajastust ja subjektiivset võimet “lahti lasta” orgasmi seisundisse, kui see on lähenev.  Tõepoolest, orgasmid aktiveerivad kortikaalse, limbilise, hüpotalamuse ja ajutüve struktuure (Wise et al., 2017) ja neid võib hinnata subjektiivselt kvaliteedi, sensoore stimulatsiooni tüübi ja afektiiivse kogemuse ja naudingu põhjal (King et al., 2011; Mah & Binik, 2002; 2005). Orgasmidega käivad kaasas ka neurokeemilised ja endokriinsed muudatused, mis on iseloomustavad nii naudingu seisundit kui ka pikaajalist pärssimist. Nende hulgas korreleerub orgasmist tulenev prolaktiini hüppeline tõus, mis vabastatakse hüpofüüsi eesmisest osast perifeersesse vereringlusesse.  Mõningad naised suudavad orgasmi saada spontaanselt ilma genitaalse stimulatsioonita.   (Whipple et al., 1992). Siin me esitame 33-aastase naise katset, kes arendas võime saavutada ja kontrollida subjektiivset orgastilist seisundit ilma genitaalse orgasmita pärast tantristlikke orgasmi treeninguid.

Meetodid

Esmalt, me vaatlesime tema mitte-genitaalidest stimuleeritud orgasmi subjektiivseid omadusi võrreldes seda nendega, mis ta saavutas läbi genitaalide ja erogeensete tsoonide enese-stimulatsiooni kasutades Mah ja Blik (2002) Orgasmi Hinnangu Skaalat. See valideeritud skaala mõõdab orgasmi kvaliteeti kasutades 5-punkti Likert reitingut omadussõnadega, mis kirjeldavad sensoorseid kogemusi, afektiivseid reaktsioone ja naudingu/lõdvestuse taset, mis on orgasmi poolt esile kutsutud.  Seejärel, me hindasime hormoonide taset (FSH, LH, prolaktiin ja vaba testosteroon) veres, mis võeti enne, koheselt pärast ja 30 minutit pärast kas siis 5-min mitte-genitaalselt stimuleeritud orgasmi ,  10-min mitte- genitaalselt stimuleeritud orgasmi ja kontroll seisundi, kus orgasmi seisund oli asendatud raamatu lugemisega. Hüpofüüsi peptiidid tehti kindlaks plasmast automatiseeritud immunanalüüsidest mis kasutavad kahe saidiga immunomeetrilist tuvastamist, kus peptiide püütakse kinni antikeha poolt ja immobiliseeritakse tahkesse faasi ja vastav antikeha seejärel pannakse reageerima kinnipüütud peptiidiga. Vaba testosterooni tasemeid plasmas määrati kasutades ensüümiga seotud immunosorbent analüüsi (ELISA). Kõik testid viidi läbi SYNLAB EESTI OÜ, Tallinnas, Eestis. FSH ja LH väljendati IU/l, prolaktiini mIU/l ja vaba testosterooni kui nmol/l. Tulemusi näidatakse kui protsentuaalset muudatust algtasemest.

Tulemused

Subjektiivselt oli mitte-genitaalisest stimuleeritud orgasm sama palju naudingut pakkuv kui väliselt või sisemiselt esiele kutsutud orgasmid ja tõid kaasa suhteliselt võrdse sensoorse kogemuse kuid olid natuke nüristatud afektiivses vallas (mis hindab emotsionaalseid ja ekstaatilisi tundeid).

Prolaktiini tase orgasmieelsest seisundist orgasmi järgsesse seiundisse tõusis 25% ja 48% vastavalt pärast 5-minutilist ja 10-minutilist orgasmi ja oli endiselt kõrgemal algtasemest 30 minuti möödudes. FSH või vaba testosterooni puhul muudatusi ei olnud. Huvitavalt, LH algtase oli 5-minutlise orgasmi katsepäeval kõrgem ( selles ulatuses, mis viitaks ovulatsiooni eelsele hüppelisele tõusule) ja mitte-genitaalne orgastiline seisund tõstis LH taset 45%, mis jäi kõrgeks ka 30 minuti möödudes. See tõus ei toimund nädal hiljem, kui hinnati 10 minutilist mitte-genitaalset orgastilist seisundit.

Järeldused

Leeners jt (2013) pakkusid välja orgasti järgse prolaktiini hüppelise tõusu kui objektiivise orgasmi kvaliteedi näitaja, võttes arvesse, et hüppeline tõus järgis seaduspäralikku tõusu naistes, kes kogesid 1 või 2 orgasmi olles partneriga vahekorras ja kelle subjektiivsed orgasmi kvaliteedi hinnangud samuti tõusid progressivselt 1 ja 2 orgasmi puhul. Meie täheldasime sarnast tõusu 5-min ja 10-min mitte-genitaalse orgasmi puhul selles katsest. Tegelikult, prolaktiini hüppeline tõus, mis järgnes 10-minutilisele mitte-genitaalsele orgasmile oli selles ulatuses, mida esitas Leeners jt pärast 2 orgasmi, mis saadi partneriga vahekorras olles. Need tulemused viitavad sellele, et mitte-genitaalsed orgasmid ei ole “võltsid” või osalised orgasmid, aga pigem ülevalt alla esile kutsutud orgastilised seisundid, mis hõlmavad  objektiivseid hormonaalseid muudatusi.

 

Viited:

King R, Belsky J, Mah K, Binik Y. (2011). Are there different types of female orgasm? Arch Sex Behav, 40, 865-875.

Leeners B, Krüger TH, Brody S, Schmidlin S, Naegeli E, Egli M. (2013). The quality of sexual experience in women correlates with post-orgasmic prolactin surges: results from an experimental prototype study. J Sex Med, 10, 13131319.

Mah K, Binik YM. (2002). Do all orgasms feel alike? Evaluating a two-dimensional model of the orgasm experience across gender and sexual context. J Sex Res, 39, 104-113.

Mah K, Binik YM. (2005). Are orgasms in the mind or the body? Psychosocial versus physiological correlates of orgasmic pleasure and satisfaction.  J Sex Marital Ther, 31,187-200.

Pfaus JG, Quintana GR, Mac Cionnaith C, Parada M. (2016). The whole versus the sum of some of the parts: toward resolving the apparent controversy of clitoral versus vaginal orgasms. Socioaffective Neurosci Psychol, 6, 32578.

Whipple B, Ogden G, Komisaruk BR. (1992). Physiological correlates of imagery-induced orgasm in women. Arch Sex Behav, 21, 121-133.

Wise NJ, Frangos E, Komisaruk BR. (2017). Brain activity unique to orgasm in women: An fMRI analysis. J Sex Med, 14, 1380-1391.