Armastuse näljast

 

 

Neid, keda on kõige raskem armastada,vajavad seda enim. -Socrates

Jooga teaduse kohaselt elame me hetkel kali yugas, ehk ajastul, mil vaimsed väärtused on kõige madalamad ja negatiivsed jõud ja energiad võimendatud.

Mina isiklikult mõistan seda selliselt, et inimesed täna elavad suures armastuse näljas. Läänemaailmas on füüsiline nälg statistiliselt kindlasti kordades vähenenud võrreldes meie esivanemate saatusega ning suur osa ühiskonnast ei kannata selle all. Küll aga on kordades kasvanud armastuse nälg.

Vaatasin hiljuti dokumentaal filmi „Rootsi teooria armastusest.“ Filmi lõpus toodi näide ühest rootsi arstist, kes oli kolinud Rootsist Eritreasse. Tema isiklikul hinnangul on Rootsis inimesed materiaalselt jõukad aga vaimselt vaesed ja tema arvamusel, on see hullem kannatus, kui Eritrea materiaalne vaesus aga vaimne rikkus.

Vaimne või hingeline rikkus ei ole loomulikult ainult seotud armastusega. Kui me räägime armastusest, siis me räägime teadvuse tasandist, mis on seotud anahata ehk südametšakraga. Sealt edasi on veel kõrgemaid sagedusi ja teadvuse seisundeid, aga tänapäeva inimesele on lihtsam ja praktilisem rääkida armastusest, sest see on natukene lähedamal ja arusaadavam meie praegusele kali yuga ajastule omasele teadvuse tasandile ja justkui see järgmine samm, see teadvuse tasand, kuhu me võiksime siin planeedil maa pürgida. Loomulikult kui sa sinna jõudnud oled, läheb teekond edasi, aga seda siinkohal ma ei käsitle.

Armastus on suur sõna. Kui ma räägin armastuse puudumisest, ei viita ma sellele, kas sul on elus romantiline partner, kas sa tunned, et su vanemad sind armastavad, kas sa tunned armastust oma laste vastu või kas sul on armastav sõprusringkond. Need on sotsiaalsed suhted.

Ma räägin armastusest enda sees. Ma räägin seisundist, mida sa koged. Me ei näe asju nii  nagu nad on, vaid nii nagu me ise oleme. Me saame anda ainult seda, mis meis endis on. Kui sa näed maailmas koledust, viha, vaenulikkust ja sa laskud ise sinna sagedusele ja hakkad ise ka seda väljendama, siis on see armastuse puudumine. See on justkui appi-karje, see on valu, see on kannatus. Ja ma kindlasti ei räägi siin ka sellest, et sa paned roosad prillid ette ja võtad positiivse „keep smiling“ suhtumise kus kõik on hästi. See on tihtipeale enesepete ja mitte armastuse seisund, sisemine kannatus on edasi hoolimata välisest naeratusest.

Paar aastat tagasi perega restoranis istudes, korraga purskas minu vanaisa välja väga vihase ja vaenuliku kommentaari minu taimetoidu kohta, mis ma olin tellinud. Ma olin segaduses, haavunud ja solvatud. Olles juba aga joogaga tegelenud, siis pärast esmast negatiivset sagedust, mis minu suunas oli tulnud ja millest ma tundsin ennast puudutatuna vaatlesin ma olukorda. Ma vaatasin oma vanaisa ja ma nägin kui raske tal on, ta tervis oli väga-väga halb, tal valutas igalt poolt, tal oli halb ja paha ja ta oli täis nii palju kannatust ja valu, et seda natuke leevendada, siis tema ainuke strateegia oli seda välja pursata. Siis tal hakkas kergem. Minus tekkis tohutu kaastunne ta vastu ja samas ka tänulikkus, et minu elus on jooga, mis on võimaldanud mul õppida negatiivsete sageduste ja kannatustega harmoonilisemalt hakkama saama. Temal seda võimalust elus ei olnud.

Kuidas reageerida vaenulikkusele?

Esimene asi mida meeles pidada, on see, et see mida teine teeb, on tema karma. See, kuidas sina reageerid on Sinu.

Ma toon paar isiklikku inspireerivat lugu elust enesest, mis leidsid aset enne, kui ma alustasin jooga õpinguid.

Ma elasin ja õppisin ülikooli aastatel Londonis. Seal oli mul partner, kes oli pärit Nigeeriast. Lapsena oli teda palju füüsiliselt väärkoheldud, kuna tal ei olnud kasuema soosingut. Tavapäraseks karistuseks lõikas kasuema žiletiga talle nahale haavad ja raputas peale tšillit. Need haavad olid tal tänaseni. Noorena saatis isa ta Londonisse, kuid kui poeg soovis raamatupidamise asemel muusikat õppida, ütles ka isa temast lahti ja jättis 13 aastase poja üksi Londoni tänavatele lõigates ära kõik toetused ja sidemed. Ma mäletan selgelt ühte situatsiooni, kus minu arust teda ühes töökontekstis väga ebaõiglaselt koheldi. Minu esimene reaktsioon oli, „Miks sa neile vastu ei võitle? See ei ole aus! See on ebaõiglane!“. Tema vastus on üks inspireerivamaid õpetusi minu senises elus, „Isegi kui kõik maailma inimesed teevad halba, siis mina teen ikka head.”

Ma kolisin pärast ülikooli Hispaaniasse. Esialgu läksin sinna ühe vabatahtliku projekti raames, siis töötasin natuke ning siis alustasin vabatahtliku praktikat ÜRO põgenike organisatsioonis, mis oli täiesti tasustamata. Seega jõudsin ma mingi hetk situatsiooni, kus mul raha enam ei olnud, oli vaid krediitkaart, mille võla limiidini ma veel jõudnud ei olnud, ehk sain veel miinusesse omadega minna. Kohtusin sellel hetkel ühe Kuuba noormehega, kes teadist täpselt, et teen vabatahtliku tööd ja elan veel natukesest krediidist, mida pank võimaldab. Ühel päeval ta helistas ja palus, et ma laenaksin talle raha, kuna ta isa suri ja tal oli vaja sõita matustele. Ma võtsin kogu summa pangakontolt välja, andsin kõik ära. Rahakotti jäi 5 eurot. Ta pidi raha tagastama järgmisel päeval. Ma ei saanud seda tagasi ei järgmisel päeval, ei kuu aja pärast ega mitte kunagi. Kuude viisi ta ainult lubas, et  ta tagastab selle. Mina uskusin, ma rääkisin kõikidele sõpradele, teate, sügaval sisimas on ta hea inimene, ma tean, et ta on sügaval sisimas hea inimene. Kõik on. Ausõna on. Mu sõbrad vaatasid mind kui naiivitari. Ma sain poole aasta pärast teada, et ta tegelikult on varas, ta räägib seda lugu regulaarselt, et petta raha välja. Kordades oli ta lubanud kokku saada ja kordagi kui ma olin ajaliselt planeerinud ta kohale ei ilmunud. Mingil hetkel ma pettusin, kas tõesti on võimalik, et maailmas ongi olemas nii pahatahtlik inimene? Minus kerkisid negatiivsed emotsioonid ja päris siiralt ma soovisin kättemaksu.

Ma sattusin ühe tervendaja juurde ja ütlesin, ma ei oska oma negatiivsete emotsioonidega hakkama saada selle inimese vastu. See tervendaja vastas, „Kas sa mõistad, kui suur on selle noormehe armastuse puudus, et ta niimoodi käitub?“ Mind valdas tänulikkus elu ees, mu vanemate ees, et mul on nii armastust täis ja imeline elu olnud, et ma ei pea tegema selliseid valikuid, mis põhjustavad teistele kannatusi. Ma lahkusin tervendaja juurest täis kaastunnet selle noormehe vastu, ma tahtsin teda kallistada, teda hoida, talle anda kõike seda armastust, millest ta puudust tundis. Tema kannatas ju kordades rohkem kui mina.

Andestamine

Andestamine on üks võimsamaid ja olulisemaid praktikaid, mida toovad välja väga paljud vaimsed õpetajad. Alustades ka meie Eesti armsast Luule Viilmast, kes ei väsinud rõhutamast andestamise olulisust. Buddha on öelnud, et iga kord kui me andestame, siis see killuke kurjust planeedilt kaob. Seega see on meie vastutus andestada. Hawaii kultuuri üks võimsaid tervendamise praktikaid „Ho’oponopono“ too välja neli põhilist lauset „Palun vabandust, palun andesta mulle, tänan sind, ma armastan sind.“

Võimas õpetus siinkohal tuleb ka Jeesuselt, „Kuid ma ütlen teile, kes kuulete: Armastage oma vaenlasi, tehke head neile, kes teid vihkavad, õnnistage neid, kes teid neavad, palvetage nende eest, kes teid halvustavad! Kes sind lööb põse pihta, sellele paku ka teine, ja kes sinult võtab kuue, sellele ära keela ka särki! Anna igaühele, kes sinult palub, ja sellelt, kes võtab sinu oma, ära küsi tagasi! Ja nii, nagu te tahate, et inimesed teile teeksid, nõnda tehke neile! Ja kui te armastate neid, kes teid armastavad, mis lahkust te selle eest ootate? Isegi patused armastavad neid, kes neid armastavad. Ja kui te teete head neile, kes teile head teevad, mis tänu te selle eest ootate? Isegi patused teevad sedasama. Ja kui te laenate neile, kellelt te loodate tagasi saada, mis tänu te selle eest ootate? Ka patused laenavad patustele, et nad samavõrra tagasi saaksid. Aga armastage oma vaenlasi ning tehke head ning laenake ilma midagi tagasi lootmata, ja teie palk on suur ja te olete Kõigekõrgema lapsed, sest tema on helde tänamatute ja kurjade vastu! Olge armulised, nagu teie Isa on armuline!“ (Lk 6:27-36)

Milarepa on tunnustatud, kui Tiibeti üks kõrgeim valgustunud meister. Ta sündis jõukasse ja toredasse perekonda, kuid kui ta isa suri, siis sugulased võtsid ära kõik ning taandasid nad orja staatusesse. Milarepa ema soovis kättemaksu ja palus pojalt, et see selle teostaks. Milarepa läks õppima musta maagiat ning sellel läbi tappis 35 sugulast. Seejärel adus ta sügavalt oma viga ning asus äärmiselt pühendunult vaimsele teekonnale. Kuna ta oli nii rängalt oma elus eksinud, pidi ta karma puhastamiseks väga palju oma teekonnal kannatama. Milarepa on öelnud, et kõikidest õpetajatest ja gurudest, kes tal elu jooksul olid, on ta kõige tänulikum oma sugulastele, kes nende pere noorena väär kohtlesid, sest läbi selle raske intsidendi sai ta niivõrd jõulise ja tungiva soovi valgustumiseni jõuda.

Kuidas jõuda oma südames armastuseni?

Mina olen tänulik, et minu teekonda on toetanud jooga ja tantraõpetused ja ma kogen tänu nendele armastuse seisundit. Vahest on minult küsitud, kas sa arvad, et kõik inimesed maailmas peaksid tegelema joogaga? Minu vastus on et ei, kindlasti mitte. Aga igaüks võiks leida oma viisi, kuidas äratada oma süda, et vabaneda kannatustest.

Oluline on see seisund leida enda seest. Kui sa oled armastuses, siis kannatusest saab kaastunne. Alati on hea olla võimeline vastu võtta konstruktiivset kriitikat, kuid kindlasti ei ole sinu vastutus endasse vastu võtta teiste inimeste madalaid energiaid, viha, hirmu, vaenulikkust. See on nende armastuse puudumine, seda tuleb mõista, tunda neile kaasa ja saata neile armastust. Paluda neile õnnistust. Palvetada, et neil hakkaks kergem.

Me peame olema samas väga ausad enda vastu ja tähelepanelikud vaimsel teekonnal, et see ei oleks jällegi võlts-positiivsus või enesepete. Puud tuntakse tema viljade järgi, kui sul on väljakutsuv situatsioon, kas sa reageerid nagu iga teine, laskudes vihasse, vaenulikkusesse ja kättemaksu? Kas sinu valitud vaimne praktika on seega tõesti jõudnud sügavale sinu sees ja äratanud armastuse?

Seega on oluline leida see seisund enda seest. Vaimsel teekonnal käies me esialgu teeme ehk oma elustiilis muudatusi, valge suhkur asendub tooršokolaadiga, alkohol kombuchaga, ööklubi ekstaatilise tantsuga, popp-muusika kontsert väelauludega, tavaseksuaalsus taoistliku või tantristliku seksuaalsusega. Jah, tervise seisukohast kindlasti see on harmoonilisem ning mingi hetk me võime tunda ennast õnnelikuma ja tervemana. Kuid palun pane tähele, et meele mehhanism õnne välisest otsida on täpselt sama. Endiselt oled sa nö „sõltuv välisest“, nüüd lihtsalt tervislikumalt, aga ikkagi, põhimõtteliselt on su seisund sama. Kas sisemiselt on käinud ära tõus kõrgemale sagedusele? Märka, ole enda vastu aus ja kui sa ise ennast ei näe, küsi kelleltki teiselt, keda sa usaldad, kes suudab sulle objektiivse tagasiside anda.

Minu iga hommikune praktika

Mind äratab hommikul Snatam Kauri laul “Servant of Peace” ning samuti on see Püha Francise rahupalve tekst minu altaril, mille sõnad on järgnevad:

Jumal, tee minust rahu vahend
Kus on vihkamist, las ma külvan armastust,
Kus on haavumist, las ma külvan andestust
Kus on kahtlust, usku
Kus on meeleheidet, lootust
Kus on pimedust, valgust
Ja kus on kurbust, rõõmu
Jumalik meister, palun võimalda,
Et ma ei otsiks nii võrd olla lohutatud, kui lohutada
Olla mõistetud, kui mõista
Olla armastatud, kui armastada
Sest andes me saame
Ja andestades andestatakse meile
Ja suremises sünnime me lõpliku ellu

Joogaõpetajana oled sa Kõrgema Teadvuse teener, teener inimestele. Seega ma ütlen igale lugejale, siiralt südamest, „Sa oled võrratu. Mina ei ole mitte keegi.“

Olgu kõik olendid täidetud armastava hoolivusega.
Olgu kõik olendid terved.
Olgu kõik olendid rahul ja muretud.
Olgu kõik olendid õnnelikud.